Reis Horvaatiasse

Seekord siis sai jälle proklubi bussiga matk ette võetud. Kolmapäeval venis ärasõit. Tegin veel viimase eksami, mille ma siiski läbi kukkusin, seega oleks võinud ka tegemata jätta. Aga jah alles kolme paiku päeval saime sõitma. Jõudsime õhtuks Leedu Poola piiri lähistele. Seekord ei tahtnud eriti non-stop sõita, kuna mäletan mis seisus olin kui Horvaatiasse jõudsin. Neljapäeval sai Poola sõidetud, mõned ümbersõidud, mis võtsid aega ja veel peale Varssavi alla poole oli pea kogu tee üles võetud ühel suunal, seega ka seal sõit venis. Õhtupoolikul jõudsime lõpuks Tsehhi ja seal juba Slovakkiasse, kus oli uued kiirekad, põhimõtteliselt õhku ehitatud, sillad üle linnakeste, orgude. Venitasin sõidu veel kuidagi Austriasse, seal sai öö veedetud. Palju külmem kui Eestis, seega hakkas öösel külm ka. Reede hommikul siis viimased paar sada kilomeetrit ja lõpuks Samoboris.
Rada on siin teisel nõlvale viidud, et start ja finish läheb ka läbi keskväljaku, loodan, et siis rahvast jätkub ka rohkem vaatama kui eelmine aasta. Rada päris raske, pikalt läheb alguses mäkke, siis alla, kus on ka tehnilisi kohti, siis mööda mäeserva ja viimane laskumine on metsa trepid, kus läheb asi natuke käest kui liialt pingutada. Aga saab lahe olema!

Once again I got to drive with the team bus. On Wednesday the start of the journey delayed. I wrote the last exam which I failed, so need to do that again. So we started about 3 p.m. We reached Lithuania-Poland border by night. This time I did not want to make the journey non-stop, I still remember how afwul it was last year when we finally reached Croatia. Almost all Thursday we drove through Poland, some detours and road works took quite a lot of time. By evening we were in Czech, then Slovakia where there were new highways, practically built on air, bridges over towns and valleys. Somehow I was able to drive until Austria, then made the stop for night, but it was much colder than in Estonia, so it was quite cold in the car. On Friday morning we started to last few hundred kilometers and finally reached Samobor. The track is moved to another hill, start and finish now goes through town square, so I hope there is more people cheering than last year. Track is hard, from start it goes up quite a long time, then down with some technical parts, then along a hill and final downhill with some rocky steps which can turn nasty if not to pay attention. But it will be cool!