Monday, October 2, 2017

Catalunya Bike Race

Kuigi tervis ei olnud just kõige parem peale Assoore, siis ikkagi otsustasin Kataluuniasse minna, kuna piletid olid olemas ja võistlustasu makstud.
Teadsin, et mingi tulemuse peale ma sinna sõitma ei lähe, aga siis vähemalt saan kohaga tutvuda ja ehk rattasõitu nautida, loomulikult oleks tahtnud seal võidu kihutada, aga vahel on nii, et ei saa.
Esimene päev oli selline imelik eraldistart, et eliidisõitjaid lasti kahe kaupa stardist minema ja uci reitingu vastupidises järjekorras. Naiste eliidi eest startisid veel naiste seeniorid. Mul muidugi ´vedas´ , minuga pidanud naine ei olnud kohale tulnud, ehk et pidin need asfaldilõigud ise kühveldama enne kui rada metsa keeras. Siis juba nägin ka paari eespool startinut ja ka mulle jõuti järgi. Jama hakkas siis kui rada kitsale ja lahedale laskumisele keeras, siis oli ummikut kui palju, osad naised andsid kenasti rada, mõni kohe nagu meelega kakerdas ees. Siiski sain ka sõitu nautida ja ka natuke nagu võistelda, kuigi keha liikus raskelt.
Teine päev oli siis tavaline massistart, meie boks kohe meeste taga. Esimesel laskumisel jälle ummikud, hiljem oli pikk tõus, nii umbes 8km, tundsin et natuke isegi liigun, motiveeris ka üks naine, kes minu kandis sõitis. Kergelt hakkas sadama. Hiljem laskumine oli väga lahe, vihmaga läks veelgi lõbusamaks, kuni jõudsin ühele meeste pundile järele, siis oli tegemist et aeglasematest mööda saada. Samas tuju oli rattasõidust hea, kuid palju rohkem oli köhimist ja nuuskamist. Peale sõitu veel vihmas hotellini, õnneks olin kaasavõtnud kuivad ja veekindlad riided, vaid kingad ja kiiver olid märjad. Õhtupoole läks tunne kehvemaks ja võtsin vastu otsuse, et viimasele etapile ei lähe. See oli neil veel rohkem mäe otsas, kuhu lubas kraade veel vähem ja lubas samuti pilves/vihmast ilma.
Seekord siis DNF - did not finish. Mis seal ikka, ei jäänud vähemalt täiesti haigeks ja nüüd on aega ja rahu, et täiesti terveks saada.
Aitäh sulle!





Although my health was not the best after Azores, then I still decided to go to Catalonia, I already had the tickets and the inscription was paid.
I knew I wasnt going for the result, but at least wanted to get to know the place and also enjoy some mountain biking, of course I would have wanted to race for real, but sometimes I cant.
First day was a uncommon timetrial, elite riders went on the course 2 by 2 in the reverse order of uci ranking. Before elite women, the senior women started. I was ´lucky´ and the girl who was supposed to start with me did nt come, so I didnt have anyone sharing the work the first road part until the road turned into forest. Then I already saw some women who started before me and also they catched me from behind. The mess began when we turned into funny single track, lots of traffic, some women gave way nicely, some appeared to be on the way on purpose. Nevertheless I got to enjoy some riding and also some racing although my body wasnt feeling great.
Second day was normal mass start, we started behind the men. First downhill was again a mess, later there was a long climb, like 8km, I felt more or less and was motivated by another woman who was riding near me. It started to rain slightly. After there was one very fun down hill, and with the rain even more so, at least until I caught a group of men, then it was hard to pass the slow ones. But the spirit was high from riding , although there was so much more coughing and runny nose. After the race to the hotel in the rain, I had dry and rainproof clothes with me, just the shoes and helmet were wet. Afternoon my feeling got worse and I decided I wasnt going to make the last day. That was even more high up the mountain, so the temperature lower and also forecast for cloudy/rainy day.
So this time DNF- did not finish. But well the health is more important, now have some time to heal and rest.
Thank you!

No comments:

Post a Comment