Mis kehvasti, see uuesti..või kuidas ?!
Ainult et aastakese peab taas ootama, raudpolt kindel, et see ei olnud minu parim (5. koht ), aga oli parim sel päeval. Peale eelmise aasta hõbedat tulin tagasi saama ilusat särki, sellega väljas sõita on ikkagi nii uhke tunne. Samas ei pea alati kõik vastu, juba nädala sees sain aru, et tavalisest närvilisusest on asi kaugel, aga siiski proovisin maha suruda ja tavarütmis asju teha ja füüsiline ettevalmistus oli korralik. Kui arvata, et mul neid aastaid nii palju juba võistlustules,et siin ei saa ju pea alt vedada, aga pingeid tekitavad teised asjad, mis nooremana ja seekord midagi uut. Detailsemaks ei lähekski, arvan, et tean, mida tegema pean, et endal pingeid, mida tahtmatult endale panen, leevendada. Aga rattasõit on ikka mu lemmik ja peagi taas rõõmsalt sadulas :)
Suur suur aitäh kõigile, kes raja ääres kaasa elasid, kodus pöidlaid hoidsid või kes ükskõik mil moel oma toetust näitavad, AITÄH!! :)
What is done badly needs to be done all over again..or what?!
Only that I have the chance after a year, I am totally sure it was not my best (5th place national championships xco), but it was my best on that day. After the last year´s silver, I came to get the jersey back, it is so much more special to ride in it abroad. But not always all works out well, already middle of week I understood I am not my normal nervousness , but I tried to keep calm and make all as normal, the physical preparation was all good. May think that with all the years of racing , the head cannot be the problem anymore, but now the pressure builds on different things than when being young, this time a new challenge. Ill not say more, just I think I know what to do , to lessen pressure I put on myself. But riding a bike is still my favorite thing and soon I am back happily on my bike :)
Big big thank you all cheering by the track, back at home or to everyone who one way or another show their support, THANK YOU!! :)
Ainult et aastakese peab taas ootama, raudpolt kindel, et see ei olnud minu parim (5. koht ), aga oli parim sel päeval. Peale eelmise aasta hõbedat tulin tagasi saama ilusat särki, sellega väljas sõita on ikkagi nii uhke tunne. Samas ei pea alati kõik vastu, juba nädala sees sain aru, et tavalisest närvilisusest on asi kaugel, aga siiski proovisin maha suruda ja tavarütmis asju teha ja füüsiline ettevalmistus oli korralik. Kui arvata, et mul neid aastaid nii palju juba võistlustules,et siin ei saa ju pea alt vedada, aga pingeid tekitavad teised asjad, mis nooremana ja seekord midagi uut. Detailsemaks ei lähekski, arvan, et tean, mida tegema pean, et endal pingeid, mida tahtmatult endale panen, leevendada. Aga rattasõit on ikka mu lemmik ja peagi taas rõõmsalt sadulas :)
Suur suur aitäh kõigile, kes raja ääres kaasa elasid, kodus pöidlaid hoidsid või kes ükskõik mil moel oma toetust näitavad, AITÄH!! :)
Foto: Asko Nurm
What is done badly needs to be done all over again..or what?!
Only that I have the chance after a year, I am totally sure it was not my best (5th place national championships xco), but it was my best on that day. After the last year´s silver, I came to get the jersey back, it is so much more special to ride in it abroad. But not always all works out well, already middle of week I understood I am not my normal nervousness , but I tried to keep calm and make all as normal, the physical preparation was all good. May think that with all the years of racing , the head cannot be the problem anymore, but now the pressure builds on different things than when being young, this time a new challenge. Ill not say more, just I think I know what to do , to lessen pressure I put on myself. But riding a bike is still my favorite thing and soon I am back happily on my bike :)
Big big thank you all cheering by the track, back at home or to everyone who one way or another show their support, THANK YOU!! :)
No comments:
Post a Comment