Reedel kiire eraldi ja pühapäeval maraton.
Esimest korda Assooridel, niiske ja palav, samas jahe tuul, mis osadel päevadel ikka päris kõvasti puhus.
Jõudsin kolmapäeval saarele ja tegin kerge tiiru, neljapäeval tegin kohe päris pika tiiru, sõitsin enam-vähem maratoni raja läbi, rattal olin pea 7 tundi. Päev oli ilus ja sai ka palju pause pildistamiseks tehtud. Rada hakkas meeldima, vägagi minu maitse järgi radu, metsa ja dzunglit, loomulikult ka kruusaradu, kuid neid ei pannud nii tähelegi.
Neljapäeva öösel tõusis tuul ja kuna elamises oli palav ja aknad lahti, siis puhus sisse ja eks ma vist päris heas vormis olin, kuna kohe ka sain külmetuse, kurk kipitas. Reedel sain veel korralikult pingutada eraldis, mis oli natuke üle 3km pikk ja Ponta Delgada linnapargis, enamus künklikul rohumaal kuid lõpus ka tore väike laskumine. Olin naistest kiireim, juhuuuu!!
Laupäeval oli olemine natuke veel kehvem, nina ka lurises ja pea kumises. Aga mis seal ikka kavatsesin pühapäeval endast kõik anda, öösel oli korralikult sadanud ja rada mudasem. Ja seda rohkem see mulle meeldis. Kohe stardist läks mäkke pikalt ja sain aru, et ikka kui ninast õhk korralikult läbi ei käi, siis ei ole just kõige parem ka pea kumises, kuid olin endale vähemalt poodiumi koha eesmärgiks seadnud. Esimese tõusu peal sõitsin seal neljanda kuni kuuenda koha peal. Siis neljandana sain esimesele pikemale laskumisele ja seal tõusis ka tuju ja läks meelest ära. et kõige parem enesetunne ei ole. Nägin vilksamisi ees ka kolmandat naist. Ühtlaselt kuid kindlalt sain talle koguaeg lähemale, seal teisel pikal tõusul me ikka omavahel madistasime, et kord üks eespool siis teine, kuid õnneks neljapäevasest trennist oli kasu, et ma teadsin, kui kaua täpselt pean kannatama, et täitsa tõusu tippu jõuda, siis oli veel singleid ja tõusunukke, kuid ka väga vahvaid laskumisi, libisesin talt eest ära. Finishisse jõudes nägin et teised naised veel päris kaua ei ole seal olnud ja kui finishiaegu nägin, siis olin väga positiivselt üllatunud, et oma kehvakese enesetunde pealt nii paljude tundide kohta rattal, kaotasin siiski vähe. Siis jäi kergelt kripeldama, et mis oleks võinud olla, kui ehk, tähendab et Assooride maratonile tuleb tagasi tulla, et see kinni panna, kuna rada mulle meeldib :D
Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele! Nüüd proovin nii palju kui suudan terveks saada ja juba reedel Kataluunias stardis!
Esimest korda Assooridel, niiske ja palav, samas jahe tuul, mis osadel päevadel ikka päris kõvasti puhus.
Jõudsin kolmapäeval saarele ja tegin kerge tiiru, neljapäeval tegin kohe päris pika tiiru, sõitsin enam-vähem maratoni raja läbi, rattal olin pea 7 tundi. Päev oli ilus ja sai ka palju pause pildistamiseks tehtud. Rada hakkas meeldima, vägagi minu maitse järgi radu, metsa ja dzunglit, loomulikult ka kruusaradu, kuid neid ei pannud nii tähelegi.
Neljapäeva öösel tõusis tuul ja kuna elamises oli palav ja aknad lahti, siis puhus sisse ja eks ma vist päris heas vormis olin, kuna kohe ka sain külmetuse, kurk kipitas. Reedel sain veel korralikult pingutada eraldis, mis oli natuke üle 3km pikk ja Ponta Delgada linnapargis, enamus künklikul rohumaal kuid lõpus ka tore väike laskumine. Olin naistest kiireim, juhuuuu!!
Laupäeval oli olemine natuke veel kehvem, nina ka lurises ja pea kumises. Aga mis seal ikka kavatsesin pühapäeval endast kõik anda, öösel oli korralikult sadanud ja rada mudasem. Ja seda rohkem see mulle meeldis. Kohe stardist läks mäkke pikalt ja sain aru, et ikka kui ninast õhk korralikult läbi ei käi, siis ei ole just kõige parem ka pea kumises, kuid olin endale vähemalt poodiumi koha eesmärgiks seadnud. Esimese tõusu peal sõitsin seal neljanda kuni kuuenda koha peal. Siis neljandana sain esimesele pikemale laskumisele ja seal tõusis ka tuju ja läks meelest ära. et kõige parem enesetunne ei ole. Nägin vilksamisi ees ka kolmandat naist. Ühtlaselt kuid kindlalt sain talle koguaeg lähemale, seal teisel pikal tõusul me ikka omavahel madistasime, et kord üks eespool siis teine, kuid õnneks neljapäevasest trennist oli kasu, et ma teadsin, kui kaua täpselt pean kannatama, et täitsa tõusu tippu jõuda, siis oli veel singleid ja tõusunukke, kuid ka väga vahvaid laskumisi, libisesin talt eest ära. Finishisse jõudes nägin et teised naised veel päris kaua ei ole seal olnud ja kui finishiaegu nägin, siis olin väga positiivselt üllatunud, et oma kehvakese enesetunde pealt nii paljude tundide kohta rattal, kaotasin siiski vähe. Siis jäi kergelt kripeldama, et mis oleks võinud olla, kui ehk, tähendab et Assooride maratonile tuleb tagasi tulla, et see kinni panna, kuna rada mulle meeldib :D
Aitäh kõigile kaasaelajatele ja toetajatele! Nüüd proovin nii palju kui suudan terveks saada ja juba reedel Kataluunias stardis!
On Friday fast time trial and on Sunday
marathon.
My first time to visit Azores Island, humid
and warm, but also with cold wind that picked up in some days.
On Wednesday arrived to the island and made
a loop, Thursday I made a big loop, I more or less rode the whole marathon course,
almost 7 hours on the bike. The day was nice and got to make plenty of photo
stops. I started to like the course, lots of parts for my kind of riding,
forest and jungle, also had some fire roads, but didn’t bother the overall.
Thursday night the wind picked up and as it
was hot in the hostel the windows were open, and the wind blew in and that was
all it took, I caught a cold, I guess I was in pretty good form, throat sore.
On Friday good effort in the time trial, a bit more than 3 km and in Ponta
Delgada city park, lots of pumpy grass and in the end a nice downhill part. I
was the fastest woman, yupiii!!
On Saturday I felt a bit worse, nose
running and head thick. But what the heck I went to give my best on Sunday, the
night was rainy and the track muddier. And so I liked it even more! Right from
the start long climb, where I understood that with no air going through the
nose it is hard to be at fast. And the head was giving me hell, but I had put
my goal at least podium. On the first climb I rode in 4th to 6th
position, going for the downhill I went 4th and then the downhill
was so enjoyable that I had forgotten how my health was, the fun motivated me
and just somewhere ahead I saw the back of the 3rd woman. Steadily I
caught up with her and we had a good battle on the second long climb, sometimes
me sometimes her ahead, here my Thursday ride helped, I knew when the hard part
finishes and I pulled away. Then it was nice singles and cool downhills, I was
going good. Arriving to the finish I saw that the other ladies were not there
too long time and after when I saw the results, well to finish so close with so
many hours and the illness in me, I lost so little. So this got me, what if, so
this means I got to return to the Azores and win the race, because I really
like the course here :D
Thank you all for cheering and supporting!
Now I will try to get a bit better and already on Friday in Catalonia to start
the stage race!
No comments:
Post a Comment