VCPGE 2017

Midagi jälle teistsugust!

Väga raske on tegelikult siia kirja panna seda kolme päeva, kuna väsimus on suur ja ega pea ega käekesed ei tahaks väga seda tööd teha, aga ma proovin siiski.

Vila do Conde Peneda-Geres Extreme on kolmepäevane võistlus, mis on paarisvõistkondadele (seekord midagi uut ja sõitsin segameeskonnas) ja rada ei ole märgistatud ehk kõik käib gps seadmete järgi.

Kui nüüd hiljem neid pilte vaadata, siis tean kus ma ära käisin ja kuidas seal kõik välja nägi, kuna kõik, mida mina võistluse käigus nägin, oli – teiste seljad ja tagajooksud, teed oma ees ja garminit, ahh ja siis kui tee viis üles ja juhtusin pilku kaugemale suunama, siis neid seinu ja serpentiine, mida tegelikult ehk ei olekski sel hetkel näha tahtnud.

1.päev 93km 2980m+ 6h

Kohe alguses oli mul raske harjuda ebaharilikult sooja ilmaga, Eesti kolm nädalat värskust andsid tunda, siinse kohta oli täitsa tavaline soojus, kuid mulle hetkel harjumatu. Tundsin, kuidas mu pea hakkas ebamugavalt kuumenema. Kui vahepeal kuskilt ojavulinast mööda sõitsime, oli kange tahtmine kuskile sukelduda. Üks segameeskond sai eest ära, kuskil peale 60km saime teada, et nad ei ole üldse kaugel, tahtmine oli proovida järgi jõuda veel, kuid siis äkki lakkasid mul tagumised käigud töötamast, käiguvahetaja lingid lihtsalt ei toiminud ja logises värgendus käes, jäime seisma ja proovisime parandada, keerasime sealse kruvi kinni, kuid käikudest oli siiski kasutuses vaid kasseti ülemised 5 käiku, ehk et kui rada kiiremaks läks ei olnud mul käiku ja tempot ei saanud nii kõrgel hoida kui oleks tahtnud. Ka toitupunktis, kus oli tehniline abi, küsisime abi, seal midagi pusis, kuid siiski tööle ei saanud. Kuid lõpuni sai sõidetud, küll oli palav ja väsitav.

2.päev 97km 3289m+ 7h13

Ees oli pikk päev, raskete tõusudega. Kuna eelmisest päevast jäi selline mõru maik, siis oli tahtmine suur, esimese tõusu otsa saime koos liider segameeskonnaga, siis laskumisel saime vahe sisse, kuid siis eksisime gps rada vaadates ja teisele tõusule minnes olime taaskord tagaajaja rollis. Saime jälle koos üles ja laskumisel vahe sisse, kolmanda pika tõusu saime omas tempos sõita ja ei näinud neid, laskumisega kindalasti kasvatasime vahet veel. Siis enne neljandat rasket tõusu, ühel külavahe teel suutsin endale mingi ora kummi torgata ja niivõrd suur oli auk, et kummi sees olev vedelik seda ei suutnud parandada. Pusimist oli palju ja ajakaotus suur, liider segapaar oli mööda saanud ja motivatsioon mul kadunud. Kui hommik oli olnud mõnus pilves, siis nüüd oli ka päike erksalt väljas ja need seinatõusud lageda taeva all, väga raske oli nii vaimselt kui füüsiliselt. Ja siis suutsin veel ühe oga endale kummi leida. Saime veelkord kummi vahetada. Möödus veel üks segapaar. Ma ei suutnud oma ´õnne´ uskuda, et just mina neid ogasid sealt metsa vahelt leidsin. Samas oli ka väga lahedaid mtb radu ja sai ka rattasõitu nautida. Enne lõppu jõudsime end veel uuesti teiseks segapaariks sõita.

3.päev 107 km 3483m+ 6h48

Stardis olles oli meel kindel, tahtsin, et võidaksime etapi, üldarvestuses oli juba ajalist kaotust pea et tund, ehk tundus täiesti võimatu, kuid seda enam tahtsin siis etappi saada kirja. Esimene raske tõus, alguses oli täielik sein, nii kui olin Filipe´ilt küsinud,et kas saaks mulle vett krae vahele valada, panid liiderpaar teise käigu, ehk mees lükkas naise kiiremini mäest. Ka Filipe aitas mind, kuid siiski jäime maha ja enam seal segasummasuvilas ei näinud ka, kuid siis kui tõusul olid laugemad kohad, oli mul kuidagi teine käik, möödusin paljudest ja mingi hetk nägime ka liiderpaari, saime mäe otsa napilt olles neist maas, kuid laskumise esimesel lõigul, juba nad käes ja maha jäetud, siis oli tehnilisem laskumine, kus oli vaja rattalt ka maha tulla, kuid mulle oli sõidetav palju rohkem kui enamusele, palusin siis rada ja möödusin paljudest, seal oli tore tõdeda, et sõitjad teavad mind ja mu oskusi, oli neid kes hea meelega rada andsid ja karjusid teistele ees - ´Tule eest, lase Maarisel sõita!´ Teine raske mägi sai ka sõidetud, tundsin, et mul on jalgades jõudu, kuigi rasked päevad selja taga, hea oli jõudu tunda. Samuti kui rada oli huvitavam ja rohkem tehnilisem, seda nii üles kui ka alla, andis see mulle energiat juurde. Mulle meeldib sõita huvitaval rajal ja see annab mulle jõudu! Me sõitsime ka üldarvestuses väga heal kohal (sel päeval 24. paar). Viimased 30km olid piin, kuid õnneks ei olnud palju ronimist enam ja sain Filipe tuules sõita. Täitsa läbi omadega finishis. Kuid etapivõit tuli ära!

Peale finishit aga kohtasime liiderpaari naist, ma olin segaduses, minu arvates olid veel rajal, aga naine oli kukkunud ja otsustasid mitte edasi sõita, kuna sel hetkel oli veel üle poole sõidu ees.

Tuli siis nii välja, et võitsime endale viimase päeva lõpus liidrisärgid ja võistluse võidu.

Selline hästi väsitav võistlus, kus ei ole mälus neid toredaid radu ja vaateid, vaid pigem see väsimus ja need kisendavad jalalihased.

Organiseeritud muidu väga toredasti, et finishi juures kohe söögilaud ja ööbimiskoht, spordihall, kuhu kõigile madratsid laotud ja kotid stardist kohale toodud. Andsid ratta ära ja hommikul oli ratas puhas ja õlitatud. Õhtusöök ja hommikusöök ka kõigil koos sööklas. Selline ühine koostegemine.

Aitäh !!

Again something new!

Its really hard to put the three days in writing, because the tiredness is big and head and my hands don’t really want to make this job, but well here I try.

Vila do Conde Peneda-Geres Extreme is a 3-day race for doubles (something new and I rode in mixed pair) and the track is not marked, all is done by our gps devices.

Now looking at the pictures I really see where I was and how was the view, because all I saw during the race was – other back and back wheels, road ahead of me and my garmin, oh and sometimes when the road was very steep up, I had time to look up and see the hard wall zig-zag climbs, that I really didn’t want to see at the moment.

1.day 93km 2980m+ 6h

From the beginning I had trouble to adjust to the warm weather conditions, three weeks in cool Estonia had me spoiled, although for here it was nothing too much, but for me was hot. I felt my head heat up uncomfortably. When sometimes I heard a river flow, all I wanted to do is to go for a swim, but I pedaled. One mixed pair got away, after some 60km we heard that they are not too far ahead and the wish to catch them was there and then suddenly my rear gears stopped to function. The levers just didn’t do nothing, and the shifter was loose, so we stopped and tried to fix it, we tightened the screw but still I didn’t have all the gears. I just had the 5 easier ones in the back, so when it was more rolling and fast, we just couldn’t go as fast as we wanted. Also in feed/tech zone we asked help, the guy tried but couldn’t fix it. But we still could finish the race, was hot and tiresome.

2.day 97km 3289m+ 7h13

It was a long day with hard climbs. As from the first day I had some bitter taste, then the wish was there, first long climb we got to the top with the leader pair, then with the descend we got a gap, but then we made a mistake reading the gps and when we started the second climb we were again in chasing the leaders, again on the top we were together and then going down we made a gap, the third climb we could make our own rhythm and didn’t see them, and with the descend we probably enlarged the gap, but the right in the end of the descend going through a small village, I got a spike in the tire, and the whole was so big that the tubeless liquid was not able to fix it. We had quite a trouble getting the tire fixed and lost loads of time, we lost the first position and I lost a lot of motivation. Also the morning had been nice and cloudy, but by then the sun was shining full head and the really steep climbs were fully exposed to the sun, it was hard mentally and physically! And then I managed to find another spike in my tire. Another tube change. Another mixed pair passed. I couldn’t believe my ´luck´ of finding the spikes all for me. There were also fun mtb tracks and could still enjoy riding. Before the finish we managed to pass one pair and second place in the end.

3.day 107 km 3483m+ 6h48

At the start the mind was set, I wanted to win the stage, in overall the gap was almost an hour, so it seemed impossible, but at least I wanted a stage win. First hard climb, at the beginning was long part very steep, the moment I had asked Filipe to pore some water on my neck, the leader pair attacked, the man push the woman up. Also Filipe helped me, but still we lost them, and after some while didn’t even see them in the mass of people climb up the steep climb. When the climb started to have some steadier parts, I found my power and started to pass people, at some point started to see the leaders, when the climb ended we had just a little gap to close, with the first part of the downhill the gap was closed and we were leading, then started a more technical part of downhill, there were parts that had to be made by walking, but some parts were rideable for me more than for others, here it was so nice to acknowledge that people know me and my skills, many gave me way gladly and even shouted to the next one ´Get out of the way, let Maaris ride!´ Then second hard climb done, I felt good, I felt power in my legs, even though we had hard days before. Also when the track was more interesting and technically more challenging, up or down, it gave me extra energy. I like to ride on interesting course and it gives me power! We were riding well considering all the categories (24. Place on this day) The last 30km was painful, but luckily it was more flat and I could ride on the wheel of Filipe. I was totally done at the end. But we had got the stage win!

After the finish I was confused to see the leader pair girl, I expected her to be on the course, but she had fallen and they had decided to quit, as they had had more than half of the race still to go.

So it ended this way and we won the leader jerseys in the final day and got our names as the winners of the race.

It is a very tiresome race, the memory of fun tracks and lovely views are blocked by the tiredness and screaming muscles.

On the other side it is well organized, at the finish we had food waiting and our accommodation, a big sporting hall with mattresses for everyone and our bags from the start. Gave away our bikes and the next morning had them washed and oiled. Dinner and breakfast serves at diners. Sort of doing all together thing.

Thank you!!