Seekord oli mägisem etapp, kokku 71km peale tuli 1224 tõusumeetrit, samas nagu oli palju hästi veerevat ja kiiret rada, et ringi peal oli 2 raskemat lõiku, kus tõesti oli rasket tõusu tunda, meie keskmine kiirus tuli isegi tsipa üle 30. Eliidi sõitjatel oli neli ringi, nagu ikka olime stardis koos kadettide, seeniorite (2 ringi) ja juunioritega (3ringi).
Esimese ringi alguses oli palju rabelemist, siis rahunes maha ja viimasel raskel tõusul kilomeeter enne finishit pani minu kõige lähem konkurent paugu ja läksin talle järgi, kui saime laskumisele ja hakkas teine ring, oligi ootamatult meil väike punt tekkinud, kus peale 4 eliidisõitja oli veel üks kadett ja kaks juuniorit. Päris hästi tehti omavahel tööd ja nii me siis sõitsimegi.
Kolmandale ringile minnes olime viiekesi, teise tiimi juunioril oli kumm läinud, ühel hetkel oli meie juunioril tõusunõksul rohkem jõudu ja jäeti vahe sisse, ega ma ka kinni ei hakanud püüdma, et hea oli, et sai oma sõitu teha, ringi keskel lendas ühel laskumisel teine juunior meist mööda ja hakkas meie juuniorit püüdma. Alati võistlustel jälgiti tegelikult ja austati erinevate kategooriate sõitjate omavahelisi võitlusi. Et meie eliidisõitjad sõitsime omas tempos edasi, samas kui juuniorid kahekesi andsid endast kõik ja tegid oma sõitu, seda silmside kaugusel. Väga hea meel oli näha lõpuks, et teisel juunioril sai enne tahtmine otsa ja nii ma siis ütlesin endale, nüüd on minu kord (kuigi minu karikasarja esikoht oli kaitstud kui olen vähemalt viie esimese seas, siis et naiskond üldkokkuvõttes võidaks, oli vaja minu võitu ja juuniori võitu).
Ega mul sellist väga kerget tunnet ei olnud rattal, aga väga kehva ka ei olnud. Eest ära ma siiski ei hakanud enne viimast mäge minema, kuna liiga palju oli veerevat osa, et kolme sõitja eest ära minna, kes koostööd teevad. Seega jäi see viimane järsem nõks, kui hakkas siis kohe püsti peale ja kiirendus, aiaiai kui tundsin krampitõmbavat lihast, mõtlesin endamisi et see saab raske nüüd olema, teised said saba peale, siis natukese aja pärast liigutasin uuesti, kuna ähkimist-puhkimist oli kuulda. Ikka ei saanud eest, siis tegi Bairrada naine kiirenduse, sain sabale, ka kolmas oli meil järel. Kerge laskumise lõik, kus anti kõik ja siis veel munakivilõik kerge tõusuga finishisse, Bairrada naine tegi korraliku lõpukilomeetri kuid suutsin tema tempoga kaasa minna ja finishis mööda kiirendada. TEHTUD!!
Maantee karikasari võidetud nii individuaalselt kui naiskondlikult!!
Aitäh sulle!
Portugali alaliidu video võistlusest
Esimese ringi alguses oli palju rabelemist, siis rahunes maha ja viimasel raskel tõusul kilomeeter enne finishit pani minu kõige lähem konkurent paugu ja läksin talle järgi, kui saime laskumisele ja hakkas teine ring, oligi ootamatult meil väike punt tekkinud, kus peale 4 eliidisõitja oli veel üks kadett ja kaks juuniorit. Päris hästi tehti omavahel tööd ja nii me siis sõitsimegi.
Kolmandale ringile minnes olime viiekesi, teise tiimi juunioril oli kumm läinud, ühel hetkel oli meie juunioril tõusunõksul rohkem jõudu ja jäeti vahe sisse, ega ma ka kinni ei hakanud püüdma, et hea oli, et sai oma sõitu teha, ringi keskel lendas ühel laskumisel teine juunior meist mööda ja hakkas meie juuniorit püüdma. Alati võistlustel jälgiti tegelikult ja austati erinevate kategooriate sõitjate omavahelisi võitlusi. Et meie eliidisõitjad sõitsime omas tempos edasi, samas kui juuniorid kahekesi andsid endast kõik ja tegid oma sõitu, seda silmside kaugusel. Väga hea meel oli näha lõpuks, et teisel juunioril sai enne tahtmine otsa ja nii ma siis ütlesin endale, nüüd on minu kord (kuigi minu karikasarja esikoht oli kaitstud kui olen vähemalt viie esimese seas, siis et naiskond üldkokkuvõttes võidaks, oli vaja minu võitu ja juuniori võitu).
Ega mul sellist väga kerget tunnet ei olnud rattal, aga väga kehva ka ei olnud. Eest ära ma siiski ei hakanud enne viimast mäge minema, kuna liiga palju oli veerevat osa, et kolme sõitja eest ära minna, kes koostööd teevad. Seega jäi see viimane järsem nõks, kui hakkas siis kohe püsti peale ja kiirendus, aiaiai kui tundsin krampitõmbavat lihast, mõtlesin endamisi et see saab raske nüüd olema, teised said saba peale, siis natukese aja pärast liigutasin uuesti, kuna ähkimist-puhkimist oli kuulda. Ikka ei saanud eest, siis tegi Bairrada naine kiirenduse, sain sabale, ka kolmas oli meil järel. Kerge laskumise lõik, kus anti kõik ja siis veel munakivilõik kerge tõusuga finishisse, Bairrada naine tegi korraliku lõpukilomeetri kuid suutsin tema tempoga kaasa minna ja finishis mööda kiirendada. TEHTUD!!
Maantee karikasari võidetud nii individuaalselt kui naiskondlikult!!
Aitäh sulle!
Portugali alaliidu video võistlusest
This time was more climbing, with our 71 km
we got 1224 high meters, but nevertheless we had good deal of high-rolling and
speedy parts, more or less 2 hard places, where really could feel the climb,
average speed was bit more than 30. Elite riders had 4 laps, like always we
were in start with cadets, masters (2 laps) and juniors (3 laps).
Very hectic start, then it calmed down and
then on the last hard climb one kilometer before the finish, my closest rival
made attack, I closed it and when we got to the descend and began the second
lap, we had already a small group, we were 4 elite riders, one cadet and two
juniors. We worked together quite well and so we rode.
Going to the third lap we were 5, other
team´s junior had had a flat. One point our junior had more power on one hill
top and the elite rider left a gap, I wasn’t going to sprint to her, so she
could make her race, middle of the race the other team´s junior flew past us on
a downhill part and started to chase our one. All the races the different
categories respected the fight between category riders. So we four continued to
make a steady pace, when the same time the juniors were making there race just
in front of us, in eyesight. I was very glad to see that the other team´s
junior didn’t have the legs to get to the wheel, so now I concluded to myself,
it was my turn now (although for my overall it was safe if I was in top five,
but for the team overall victory our junior and I had to take the win).
I didn’t have this easy feeling, but also
not too bad. As we worked well, I didn’t try to get away before the last climb,
because it had too much rolling part, too easy for 3 well-working girls to
catch me. So the last hard climb started, I made faster moves up on the saddle,
and aiaiai I could feel my leg wanted to cramp, I thought oh this will not be
easy, others got to my wheel, I made another faster move, as I could hear the
heavy breathing, still on the wheel. Then the Bairrada girl made a move, I got
to her wheel, so did the third one. Last small downhill part and then cobblestone
slight climb to the finish. Bairrada girl made a great last kilometer effort,
but I managed to be there and sprinted to take the victory. DONE!!
The Portugal Cup road series was won individually
and in team ranking!!
Thank you!
No comments:
Post a Comment